Aga jõudu läheb alati tarvis.

Termodünaamika seaduste mainime on kena, kuid ei anna veel aimu korrektsiooni suurusest või veel vähem sellest, mida sa majanduse kokku kukkumise all silmas pead. Mis finantsmudelist käib üldse jutt või mida sa selle all silmas pead jääb mulle samuti esialgu arusaamatuks.

Tõenäoliselt ei too diskussiooni selgust juurde ka “business as usual” või “kriisfaasist” kirjutamine. Sul võib täiesti õigus olla, sest ühe ebamäärase asja juhtumine võib tõesti põhjustada teise ebamäärase asja paratamatut lõppu.

Mis turuloogikat puudutab, siis mulle jääb segaseks, mis täpselt lakkab toimimast? Pakkumine ja nõudlus piiratud ressursside järgi kaob järsku? Turumajandus kui läbi suhteliste hindade toimiv tagasisidesüsteem ei kao ja mida vabamalt ning informatsiooni moonutamata lastakse süsteemil toimida, seda kiiremini saavad inimesed uue olukorraga kohaneda.

vt ka http://www.mdpi.com/1996-1073/2/1/25/pdf

The New Pessimism about Petroleum Resources: Debunking the Hubbert Model
http://www.gasresources.net/Lynch(Hubbert-Deffeyes).htm

Tegu on teadusajakirjas “Minerals & Energy – Raw Material Report” 2003, vol.18, nr.1 ilmunud artikliga, kuid vabaligipääsu koos teiste asjasse puutuvate artiklitega leiab siit:
http://www.gasresources.net/toc_PetEcon.htm

Kusjuures hubbertpeak.com on samuti avaldanud ühe Lynch’i kriitilisema kirjutise:
http://www.hubbertpeak.com/lynch/

Aga tänud viidete eest. Kindasti võimaldavad teemast sügavamalt huvitunutele mitmekülgsemat ettekujutust probleemidest ja nende olemusest saada ning tasakaalukamate järeldusteni jõuda.

Mis aga puutub pessimistidesse kui hästi informeeritud optimiste, siis tuli tahtmine viidata wikipedia “pessimism bias” lühikesele artiklile:

http://en.wikipedia.org/wiki/Pessimism_bias

http://www.ldeo.columbia.edu/~odland/Odland_PeakOilMgt_Dissertation.pdf

http://www.netl.doe.gov/publications/others/pdf/Oil_Peaking_NETL.pdf

http://www.hubbertpeak.com/hubbert/

Sa heidad minule ette üldsõnalisust, kuid ise oled vähemalt sama üldsõnaline ainult mitte blogis vaid üleriigilises ajalehes, kus taolised lipsatused on märksa vähem andestatavad. Sa kirjutad “mõistuspärase hinnaga kättesaadavatest fossiilkütuste varudest”, kuid ei anna isegi suurusjärkudest aimu.

Sa kirjutad, et toidu tootmisele ja transpordile kulub oluliselt rohkem energiat ja tood näiteks Hispaania tomatid Eestis, kuid sind ei näi huvitavat, et sarnase koguse tomatite kasvatamine Eestis oleks märksa energiakulukam kui nende transport siia, enamus aastast.

Fraas “arukas põlevkivi kasutamine” sunnib aga nentima, et ühe jaoks “arukas” ei pruugi seda sugugi olla teise jaoks.

Kas sa mitte ise ei kirjutanud, et ilma kvantifitseerimata on jutt alati õige? Või käis see ainult teiste kirjutatu kohta?

Ja ikkagi, kui 10 või 20 aasta pärast on nafta sama väärtuslik kui kuld, siis miks ei ole ta hinda juba praegu kõrgem kui “geoloogilised asjaolud” on juba täna teada? Ma olen valmis enda seisukohta muutma ja enda eksimust tunnistama, kuid enne tahaks teada, miks inimeste ahnus juba täna naftahindasid olulisemalt kõrgemale ei suru.

Valdav enamus majanduskasvust (ligi 70%) tuleb arenenud riikidest juba praegu teenindussektorist samas kui energiakasutus vähendamine tootmises on samuti olnud majanduskasvu allikaks. Minu tagasihoidlik üldistus on, et enamus majanduskasvust pärineb pigem teadmistest ja nende rakendamisest võimalikult tõhusal ehk energiat säästval moel. Jah, moonutusi ja kõrvalkaldeid on, kuid see ei tähenda, et majanduskasvada ei saaks. Ei tasu alahinnata inimeste kohanemisvõimet.

Ma ei pistaks naftaliivasid ja biokütust samasse kasti, sest vastupidiselt naftaliivadest nafta eraldmisele on biokütuste tootmine üldjuhul subsideeritud tegevus, mis ei ole minu jaoks aksepteeritav enda paljude moonutuste tõttu. Mis puutub naftaliivadest nafta eraldamise energiakulukusse, siis pöördusin esimese asjana wikipedia artikli poole “oil sands”, kus on kirjas:

Approximately 1.0 – 1.25 gigajoule of energy is needed to extract a barrel of bitumen and upgrade it to synthetic crude. As of 2006, most of this is produced by burning natural gas. Since a barrel of oil equivalent is about 6.117 gigajoules, this extracts about 5 or 6 times as much energy as is consumed. Energy efficiency is expected to improve to 0.7 gigajoules of energy per barrel by 2015, giving an EROEI of about 9.

Kui sul on teisi andmeid, siis jaga neid julgelt ka teistega. Wikipedia ei ole täiuslik.

* * *

Erik: igati õigustatud küsimused, millele võiks ka konkreetsema mõõtme anda. Vähemalt proovida, vaadata, kas on võimalik mingite vastuvõetavate kitsendusteni jõuda.

(1) Katastroofiks võib pidada seda kui ootamatult kiire perioodi jooksul (näiteks aasta) tõuseb nafta hind näiteks 300 USD’ni barreli eest praeguse hinnataseme juures (USD väärtuse langemise jätaks kõrvale), mille tulemusena ei saa vaesemad ühiskonnad endale lubada maailmaturult nafta või selle saaduste ostmist oluliselt kõrgema hinnaga. Taoline olukord tingib tõsiseid probleeme probleeme alates kütuse puudusest transpordissektoris ja tõsiseid tõrkeid logistikas, mille tagajärjel inimeste elatustase langeks vähemalt 10-20%.

(2) Kiire on periood, kus pole võimalik piisavalt kiiresti teha kapitalinvesteeringuid uue olukorraga kohanemiseks (tarbimise vähendamisest üksi ei piisa) ehk soetada uusi seadmeid ega masinaid, sest neid kas pole või ei jõuta piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Üle öö ei juhtu tõenäoliselt midagi, kuid aasta või paar tunduvad märksa tõsisemalt võetavad. Minu hinnangul oleks see üpris kiire muutus. Ma pakun, et järgmise 20 aasta jooksul taolist perioodi ei tule.

(3) “Paljude jaoks märkamatult” on tõesti…riukalik sõnastus. Hästi peaks aga paljude alla liigituma bensiiniga enda autosid tankivad inimesed. Kui bensiinihind tõuseb aasta jooksul vähem kui 20% naftahinna tõusust tulenevatel põhjustel (jätaks esialgu aktsiiside tõstmise kõrvale), siis võiks see minu jaoks täita “paljudele märkamatu” kriteeriumi.

“…on juba ammu läbi analüüsitud ja kõikvõimalikesse stsenaariumidesse kaasatud.”

Kas oleks ülekohtune paluda viidet mõnele “kõikvõimalikule” stsenaariumile. Oleks huvitav teada, et kas tehnoloogiline progress pidurdub nende stsenaariumite kohaselt järgmiseks 20 aastaks ja mitte ainult naftatööstuses vaid ka kõigis nendes energeetika ja keemia valdkondades, mis kasutavad naftat olulise sisendina enda tootmisprotsessides. Muidu jääb jutt natuke üldiseks.

Mõned täpsustused veel. Nafta ja selle saaduste subsideerimisel pole mingit pistmist vaba turumajandusega vaid kõige lihtlabasemate hindade moonutamisega, mille tulemusena tarbitakse nafta rohkem kui tema tegelik turuhind võimaldaks. Ühtlasi on põhjust arvata, et nafta ja tema saaduste põletamise tagajärjel tekkivad negatiivseid välismõjusid ei väljendu nafta hinnas. Minu arvates on see piisav põhjus süsinikumaksu kehtsetamiseks, sest sunniks inimesi rohkem tähelepanu naftasaaduste tarbimisele pöörama.