Lugudest, narratiividest ja ühest alternatiivkulu näitest
9. November, 2009 by Jüri SaarGeorge Mason’i ülikooli majandusteaduse professor Tyler Cowen esines hiljuti TEDx MidAtlantic’ul 15 minutilise ettekandega lugude rollist meie maailmavaate ja -taju kujundamisel. Cowen juhib tähelepanu sellele, et ühelt poolt võimaldavad erinevad “lood” meil paremini meelde jätta väga erinevat informatsiooni ja seda erinevates sarnastes olukordades hõlbsasti uuesti rakendada. Teiselt poolt on aga “lood” alati lihtsustused, mis sageli surutud stamp-narratiividesse, mida loomult laisad inimesed liiga kergekäeliselt ja ilma kriitikata omaks võtavad.
Lugudest pole küll võimalik ühelgi inimesel loobuda, kuid kriitilisem suhtumine narratiividesse, mida pakuvad reklaamid, meedia ja poliitikud, võib inimese IQ’le (Tyler’i hinnangul ) kuni 10 punkti juurde anda. Kõigil on omad huvid ja ajendid, kuid mõeldes sellele, kelle huvides on teatud narratiivid (hea vs. halb) ja kuidas need haakuvad ajenditega (valituks saamine vs. ajalehtede müümine) võimaldab mõelda ka sellele, millistest lugudest rääkimiseks puuduvad ajendid – millele peaksime ise tähelepanu pöörama.
Majandusteaduse üheks keerulisemaks probleemiks on lihtsate, ent piisavalt sisuliste narratiivide kaasamine, mis inimestele meelde jääksid. Nii on näiteks majandusanalüüsi üheks nurgakiviks oleva alternatiivkulu välja toomine haruldus, mida kohalikust meediast ja kahjuks ka poliitikast, praktiliselt ei leia. Heaks näiteks on Eestis riigikaitse korraldus alternatiivkulu.
Kohustuslikule ajateenistusele põhinevat kaitseväge peab valdav enamus eestlasi iseenesest mõistetavaks. Väidetavalt ei ole võimalik piisavalt suurt elukutselistest vabatahtlikest koosnevat kaitseväge komplekteerida, sest see oleks lubamatult kallis. Samas jäetakse arvestamata, et sunniga kaitseväe komplekteerimine on sisuliselt võrdsustatav maksuga, mis koosneb värvatud inimese poolt sama pika perioodi jooksul saamata jäänud palgast.
Esimese hooga võib ju väita, et kui suur see keskkooli haridusega noormehe palk ikka olla saab. Probleem on aga selles, et ajateenistusega kaduma läinud perioodi palk ei kujune sellest, mis ta oleks samal ajal olnud vaid sellest, mis see oleks värvatu palk olnud viimasel, pensionieelsel tööperioodil.
Asi on selles, et hariduse omandamist ei saa edasi lükata nagu ei saa vahelt ära jätta mõnda erialasele koolituse aastat. Seega on ajateenistuse läbinul kõik tegevused aasta võrra edasi lükatud, mis tähendab, et alternatiivkulu arvestamisel peaks lähtuma inimese tööea viimase aasta tõenäolisest sissetulekust. Kõrgharidusega 65-aastase spetsialisti sissetulek on aga oluliselt suurem sellest, mis värskelt kõrghariduse saanud 24-aastasel.
Alternatiivkuluga arvestades võib riigikaitse korralduse kohta väita, et Eesti riigikaitse personalikulud maksab kinni läbi ajateenistusmaksu kõigest kümmekond protsenti elanikkonnast, kes on sunnitud läbima ajateenistuse. Maksu suuruseks on nende viimase n.n. kaduma läinud perioodi sissetulek. Kes ajateenistust ei läbi on sellest maksust aga vabastatud ja saab nautida ka vastavalt suuremat pensionit, sest on viimasel tööperioodil ka makse maksnud.
Vabatahtlikest koosneva elukutselise kaitseväe komplekteerimine ei oleks alternatiivkuluga arvestades kallim ajateenistuskohustuse kaudu komplekteeritud kaitseväest, sest ajateenistusmaksu kogusuurus võrdub kõigi ühel perioodil teeninud ajateenijate viimasel tööperioodil saamata jäänud sissetulekuga. Kui suur võiks see summa aga olla isegi kõige konservatiivsemate arvutuste puhul?
Proovime. Kui võtta aluseks, et pärast kõrghariduse omandamist on (25-aastase) inimese sissetulek pärast makse 10 000 krooni kuus ja see peaks järgneva 40 aastaga kõigest kahekordistuma 20 000 kroonini, siis oleks viimases perioodis ajateenistusmaksuks makstav summa keskmiselt 200 000 krooni. Kui igal aastal värvatakse 3 000 noormeest, siis on ajateenistusmaksu suurus igal aastal umbes 600 miljonit krooni. Võrdluseks olgu ära toodud, et koos investeeringutega oli Kaitseväe eelarve 2009. aastal u. 2,4 miljardit krooni.
Tags: ajateenistus, alternatiivkulu, kaitsevägi, majandusteooria, TEDx, tyler cowen
November 20th, 2009 at 12:55
Huvitav oleks teada, kuivõrd firmajuhid arvestavad alternatiivkuluga? nt kasumi arvestamisel lisaks raamatupidamislikult arvestatud kasumile.
November 20th, 2009 at 13:11
[...] Blogist/autoritest « Lugudest, narratiividest ja ühest alternatiivkulu näitest [...]
November 20th, 2009 at 16:17
Keeruline küsimus. Ma julgeks pakkuda, et suuremad firmad ja need, kes peavad erinevate investeeringute tootlikkusega kõige enam arvestama on ka alternatiivkuluga sunnitud kõige rohkem arvestama.
Väga palju oleneb inimese taustast ja eesmärkidest. Mõni firmajuht tahab ka ise asjas sees olla (näiteks remontid, õmmelda) ja sellega tegeleda, kuigi kasumlikkusele orienteerudes oleks otstarbekam juhtimise, värbamise ja arendamisega tegeleda.
December 4th, 2009 at 17:11
[...] Lugudest, narratiividest ja ühest alternatiivkulu näitest [...]
December 8th, 2009 at 23:59
Ettevõtjana võin öelda, et läbi ettevõtte arengu peab käitumismall muutuma. Kui alguses on vaja teha kõiki töid, siis mingist hetkest tuleb rohkem arengule pühendada ning seda hetke on vahel raske tabada ning siis sundima ennast muutma.
See Coweni lugude narratiiv oli üks huvitav stoori…
March 4th, 2010 at 22:16
[...] Sisuliselt tähendab see, et sundteenistusele põhinevas kaitseväes katab personalikulud eelkõige teenitust ise parajasti läbiv inimene ainuisikuliselt: Kohustuslikule ajateenistusele põhinevat kaitseväge peab valdav enamus eestlasi iseenesest [...]
August 24th, 2010 at 17:35
[...] on kahetsusväärselt vähestel inimestel arusaam sellest, mida kujutab endast alternatiivkulu sundteenistuse konttekstis, mida kahjuks süvendab jäärapäiselt isegi üleriigilise päevalehe juhtkiri. See, et [...]