Masu ja Must Luik
31. December, 2009 by Meelis KitsingEurooplased arvasid lähtudes ajaloolistest andmetest kaua aega, et kõik luiged on valged. 1697. aastal Willem de Flamingh-i ekspeditsioon Austraalias avastas mustade luikede olemasolu. See sundis eurooplasi korrigeerima eeldusi luikede kohta. Nassim Taleb on oma raamatus The Black Swan kasutanud seda metafoorina, et näidata kuidas ebatõenäolistel sündmustel on suur mõju erinevates eluvaldkondades. See metafoor sobib ka hästi mõistmaks nii 2009. aastat kui ka tervet viimast kümnendit Eesti majanduses.
Muidugi Eesti kontekstis on musta luige tähendus otsene, mitte ainult metafoorne. Alles 2008. aasta suvel lammutasid kinnisvaraarendajad Kadriorus endise kohviku, mida kutsuti rahva seas nimega “Must Luik”. Need arendajad lubasid aasta jooksul kerkib “Musta Luige” asemele uus hoone. Lammutamisest nad kaugemale ei jõudnud. Sellest fiaskost hoidumiseks ei oleks isegi pidanud olema kursis Talebi Musta Luige teooriaga, vaid lihtsalt realistlikult hindama riske.
Kinnisvara arendajad, pankurid, majanduspoliitika teostajad ja paljud teised otsustajad on riske hinnanud tihtipeale roosad prillid ees ning ei ole suutnud teha vahe riskil (risk) ja uncertainty-il (seda saaks tõlkida kui ebakindlust/ebaselgust). Riikliku riskikapitali fondi loomine Arengufondi näol, millest kirjutas Jüri, on ka selle fenomeni üks näide. Standard majandusteadus ei ole siin olnud ka eriliseks abiks. Näiteks sel aastal USA tippprofessorite poolt avaldatud populaarne “Managerial Economics” õpik ei erista riski ja uncertainty-t. Igasugune otsustamine viiakse lihtsamas versioonis expected value ja keerulisemas versioonis expected utility arvutamise tasemele. Selleks, et neid arvestada tuleb hinnata erinevate tulemuste saavutamise tõenäosust. See eeldab, et uncertainty on sama, mis risk.
Ometi on majandusteaduses pikajaline traditsioon, mis rõhutab riski ja uncertainty erinevust. Selle mõistmiseks ei ole vaja olla tulihingeline Austria koolkonna toetaja. Lisaks Hayekile, Chicago Koolkonna looja Frank Knight kirjutas sellest ja see on oluline John Maynard Keynes-i teooriates. Tehnilised keinsistid on selle unustanud, aga fundamentaalsete keinsistide jaoks on uncertainty oluline kontseptsioon. Viimastel aastatel on Columbia ülikooli keinsist Nobeli majanduspreemia laureaat Edmund Phelps on sellest viimastel aastatel kirjutanud Financial Times-is ja Wall Street Journal-is.
Risk on sisuliselt teada teadmatu. Me saame arvutada välja olemasolevate andmete puhul tõenäosuse, et 21 aastane meest satub autoavariise, näeme musta luike ja muud sellist. Uncertainty on teadmata teadmatu. Me ei saa tõenäosust arvutada, kuna me lihtsalt ei tea, et selline sündmus juhtub. See ei ole osa meie mudelist. Eurooplaste mudelis polnud aastani 1697 eeldust, et luik saaks isegi must olla. Vaadates kuidas Eesti kinnisvaraarendajad, poliitikud ja teised tegid otsuseid viimasel kümnendil, siis praegune masu polnud ilmselgelt ka nendes mudelites. Samas see teadmata teadmatu on nüüd oluliselt mõjutamas meie kõigi elu.
