Anarhismist 1930ndate Hispaanias ja täna majandusteaduses
8. April, 2010 by Jüri SaarAnarhism seostub enamusel inimestest vägivaldse segadusega, mida on põhjust vältida pea igal võimalusel. Isegi autoritaarse diktatuuri kehtestamine tundub olevat eelistatum anarhistlikust ühiskonnakorraldusest, kus tsentraliseeritud institutsioonid roll on minimaalne või olematu samas kui enamus otsuseid tehakse individuaalselt vabatahtlike kokkulepete raames. Vähemalt teoorias.
Bryan Caplan, kelle kirjutatu on varsemalt Cui Bono blogis mainimst leidnud, on tundnud mõnevõrra sügavamat huvi ka anarhismi vastu. Tema tõenäoliselt üheks olulisemaks panuseks on analüüs anarhismi praktiliselt rakendamisest Hispaanias 1930ndatel The Anarcho-Statists of Spain: An Historical, Economic, and Philosophical Analysis of Spanish Anarchism.
Tegu on pika ja põhjaliku analüüsiga “anarhismi” rakendamisest nii linnades kui maapiirkondades. Caplan üritab läbi vaadata idealistlikust retoorikast ja toetuda enda analüüsis pigem anarhistide tegudele, mis väljenduvad eelkõige institutsionaalsete muudatuste ja nende mõju välja toomises, anarhistlikest põhimõtetest lähtuvate reformide tagajärgedel ja piirangutel, mida anarhistid olid keskvõimu abil kehtestatud korra kindlustamiseks sunnitud rakendama.
Caplani ülevaade on mitmekülgne ja juhib muu hulgas tähelepanu anarhistlike rühmituste kiirele eemaldumisele enda esialgsetest põhimõtetest pärast üle võetud võimu nautimist ja ajenditel, mida väidetavalt anarhistlikud reformid lõid nii töötajatele kui ettevõtjatele linnades ja põllumajanduses maapiirkonnas. Caplani peamiseks Hispaania anarhistliku perioodi järelduseks on, et teadmata, millised on sinu tegude tagajärjed, on keeruline midagi head teha:
The Spanish Anarchists demanded the abolition of all government in the name of human freedom; but once they had the power to do so, they both participated in and established governments which were no less oppressive than any other. The proximate cause, I have argued, was that their underlying theories of freedom, capitalism, and socialism were uniformly in error. There was however a deeper cause: The Spanish Anarchists theorized emotionally and dogmatically, insofar as they theorized at all. For the most part, they accepted their confused theories as obvious, and instead focused their attention on “action.”
What the Spanish Anarchists failed to realize is that clear, rigorous thinking is the most important form of “action” that any critic of the status quo can perform. It does no good to seize the initiative and try to change the world unless you can reasonably expect your changes to be genuine improvements. History is filled with examples of deluded zealots who marched forth to save the world, defeated their enemies, and proceeded to make the world even worse. The example of the Russian Communists should have been omnipresent in the Spanish Anarchists’ minds; or they might have looked back to Spain’s conquest of Latin America; or to any number of other examples. Historians usually label such conquerors “misguided idealists,” but it would be far more accurate to label them “willfully self-deluded murderers”: “murderers” because they killed many innocent people; “self-deluded” because they were convinced they had the truth in spite of the limited time and effort they put into thinking about fundamental philosophical and political issues; “willfully” because they did not choose to devote the necessary time and effort to informing themselves about such fundamental issues.
Viimaste aastakümnete jooksul on anarhismi uurimisele ja teoreetilisele käsitlemisele oluliselt rohkem tähelepanu pöörama hakatud. Tõenäoliselt on üheks taolise suundumuse põhjuseks näiliselt kaootiline ja anarhiline tegevus internetiavarustes, mida kellelgi süstemaatiliselt kontrollida on keeruline.
Loetud päevad tagasi tekkis anarhistliku ühiskonna korralduse sügavamast käsitlemisest huvitatud majandusteadlastele uus ressurss Analytical Anarchsim lehekülje näol, mida autorid kirjeldavad järgmiselt:
Why anarchy? Research in anarchism has a fundamental theoretical importance for understanding the mystery of cooperation among strangers, which forms the basis of modern social order. Understanding anarchy also has a critical practical importance for transition economies, Third World development, and post-war reconstruction. Economic analysis of these problems cannot assume a functioning state.
Esialgu on leheküljel materjali veel üpris vähe, kuid kõige väärtuslikum on peaaegu 200 sissekandega kirjanduse loetelu, mis on autorite poolt tehtud hõlpsasti otsitavaks ja viidatud artiklid/teosed ka leitavaks. Väärib sirvimist.
