Normatiivsed arusaamad turgude toimimisest, nende efektiivsusest ja ebaefektiivsusest leiavad paratamatult tee majanduskasvu prognoosidesse. Kas peale masut on kasvukõver V, W või L-kujuline, baseerub teatud osas kindlasti uskumusel. Kui vaadata Nobeli majanduspreemia laureaadi Gary Becker-i poolt hiljuti antud intervjuud ning võrrelda seda New Yorgi ülikooli professori Nourieli Roubini omaga, siis tuleb mõlema normatiivne kalle paratamatult esile. Seda hoolimata sellest, et Becker toob otsekoheselt esile oma usu turgude toimimisse ning Roubin jutt on “tehnilisem”. Samas nad mõlemad põhjendavad oma suhtelist optimismi ja pessimismi. Sõltuvalt igaühe eelistustest need põhjendused on siis veenvad või mitte, aga me saame aru, kuidas teatud arusaamadeni jõuti.

Samas lugedes lehest Eesti arvamusliidrite prognoose majanduskasvu kohta on arusaamatu, mis on nende hinnagute põhjendused. Me saame teada, et euro kasutuselevõtt aitab suurendada majanduskasvu. Aga kuidas see protsess peaks toimima ei selgu. Tahaks teada konkreetseid argumente, sest euro mõju majanduskasvule ei pruugi olla nii otsene. Sellisel üldisel tasandil on tegemist samasuguse tarkusega, et efektiivsuse suurendamine ja tarbijate vajaduste arvestamine aitab firmadel masu üle elada.

Lisaks saab lugeda, et suurettevõtja Joakim Helenius ennustab majanduskasvuks 2010. aastal 5 protsenti. Eesti üks juhtiv ajaleht on oma juhtkirjas sellega nõus, aga miks ajakirjanikud nii arvavad pole selge. Hiljem lehte uurides on seal kirjas, et Helenius ennustas 2000. aasta majanduskasvuks samuti 5 % – seda ajal, mil teised olid skeptilisemad. Ajakirjanikud peavad seda “õigeks” ennustuseks ja seda hoolimata faktist, et Eesti majanduskasv oli 2000. aastal 8 %. Nii, et selle loogika alusel on ka 2 % majanduskasvu korral 2010. aastal Heleniusel ja ajakirjanikel õigus. 3 % vahe tegelikkuse ja prognoosi vahel poleks nagu mitte midagi.

Ent ilmselgelt sel 3 % protsendil on suur roll. Kui majandus kasvaks keskmiselt iga aasta 8 % aastas, siis SKP kahekordistuks 9 aastaga. Kui majandus kasvaks keskmiselt iga aasta 5 %, siis SKP kahekordistuks 14,4 aastaga. Kui majandus kasvaks keskmiselt iga aasta 2 %, siis SKP kahekordistuks 31 aastaga. Nii, et pisike protsent viib suurtele muutustele meie keskmise rikkuse arvestuses.

This entry was posted on Sunday, September 27th, 2009 at 20:27 and is filed under Meelis. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.