Viimase aasta jooksul on tihti räägitud deflatsioonist ning ohust, et majandus võib langeda deflatsioonispiraali ohvriks. Viimati mainitu on teoreetiline situatsioon kus tarbijad eeldavad praeguse hinnalanguse põhjal täiendavat hinnalangust tulevikus ning lükkavad seetõttu oma tarbimist edasi lootes tulevikus maksta soovitud kauba eest väiksemat hinda. Tarbimise vähenemise tõttu on tootjad sunnitud oma hindu langetama (nõudlus väheneb, pakkumine jääb samaks) ning kulusid kärpima – vähendama tööjõudu. Töö kaotanud piiravad oma tarbimist ning deflatsioonispiraal läheb uuele ringile. Tulemuseks võib olla majanduse kokkukukkumine.

Minul on selle teoreetilise mudeliga olnud kogu aeg probleeme. Kõige suurem neist on fakt, et inimesed ei saa tarbimisest täielikult loobuda – sööma peab igapäevaselt, samuti on vaja igapäevaselt elektrit, soojust, transporti. Kui eluks hädavajalikud kulutuste puhul on deflatsioonispiraal välistatud siis sama võib öelda ka muude kaupade kohta ning seda just ajaeelistuse tõttu. Ajaeelistus (time preference) on mõiste mis seletab inimeste eelistust kulutada pigem praegu kui tulevikus. Selle peamiseks põhjuseks on teadmine, et tulevik ei ole lõputu (varem või hiljem inimene kaotab võimaluse tarbida, s.t. ta sureb).  Seega paneb ajaeelistus piiri tarbimise edasi lükkamisele. Parim näide sellest on elektroonikatööstus (arvutid, audio-video tooted), mis on viimase paarikümne aasta jooksul kogenud pidevat hinnalangust. Tarbimise kokkukukkumise asemel on antud sektor hoopis pidevalt kasvanud.

Sama näite toob ka Frank Shostak oma Mises.org artiklis Does Deflation Pose a Threat to the US Economy?:

But does it make sense that a fall in prices should actually cause people to postpone buying goods? To maintain their life and wellbeing individuals must live at present, hence they buy goods at present regardless of the fact that prices are falling.

From December 1997 to August 2009, the prices of personal computers have fallen by 93%. Did this fall in prices cause people to postpone buying personal computers? On the contrary, since December 1997 consumer outlays on personal computers have increased massively. These outlays stood at $83.2 billion in August 2009 as compared to $3.4 billion in December 1997.

Nonetheless, following the logic of the popular way of thinking, if deflation leads to an economic slump then policies that reverse deflation should be good for the economy. Reversing deflation would imply introducing policies that support general increases in the prices of goods, i.e., inflation. This means that inflation could actually be an agent of economic growth.

Antud artikkel on hea lühikokkuvõte Austria koolkonna nägemusest inflatsioonist ja deflatsioonist ning nende tagajärgedest majandusele. Kuna olen antud koolkonna järgija siis arvan, et deflatsioon ei ole majandusele kahjulik vaid pigem hoopis kasulik ning annab meile teada üldise jõukuse suurenemisest.

Tags: deflatsioon, inflatsioon

This entry was posted on Wednesday, October 14th, 2009 at 17:27 and is filed under Paul. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.