Miks naftaajastu ei lõppe kiirelt ega katastroofiliselt
29. July, 2010 by Jüri SaarNaftaajastu lõpu üle spekuleerimine on kestnud aastakümneid, kuid suuremad kõikumised hindades koos loodust laastavate õnnetustega tõstavad pidevalt ent vaikselt käiva diskussiooni sageli ajalehtede esikülgedele, kus mõned olulised nüansid kipuvad kaduma minema.
Üks peamistest kaduma minevatest nüanssidest on naftatootmise tipu saabumine (n.n. peak oil), mille järel tõusevad kütusehinnad enamuse jaoks shokeeriva kiirusega, millele järgnevad kiiresti muud probleemid, mis võivad olukorra teha katastroofiliseks. Ühtlasi ei peeta sageli paljuks lisada, et turumajandus energiakriisi ära hoia.
Mõned aastad tagasi kirjutas James Hamilton postituse “How to talk to an economist about peak oil”, kus üritas vähendada lõhet arusaamades, mis on naftaajastu tipu tagajärgede üle arutlemisel tekkinud teiste seas majandusteadlaste, geoloogide ja keskkonnaaktivistide vahel. Terminoloogilised nüansid, eeldused ja paradigmad on erinevatel gruppidel erinevad, mis tekitab ka segadust vastastikusel suhtlemisel. Diskussioon muutub taolises segaduses aga emotsionaalsemaks ning arutelud kipuvad taanduma inimestele isikuomadustele mitte argumentidele.
Majandusteadlaste seisukohtade illustreerimiseks toob Hamilton näiteks olukorra, kus naftahind tõuseb kahe aasta pärast enam kui kolm kord (60 USD’lt 200 USD’le) ja küsib, kui nafta on kahe aasta pärast enam kui kolm kord kallim, siis miks peaks kasumist huvitatud ettevõtja müüma nafta täna kolm korda odavamalt kui ta on veendunud, et paar aastat ootamist võimaldab tal naftat oluliselt kallimalt müüa:
If oil producers did respond to these very strong incentives by holding back oil from today’s market, the effect would be to drive today’s price up. This profit-seeking wouldn’t drive the price all the way up to $200, because you have significant interest, storage, and idle capacity expenses from trying to wait around a couple of years before getting your profit. An economist would expect the end result of this profit-seeking to be that the price today is lower than what it will be in two years by an amount that reflects these interest and other expenses, but certainly far less than the difference between $60 and $200 a barrel.
Hamilton ei häbene tunnistamast, et tegu on lihtsustatud ja ekstreemse näitega, kuid märksa realistlikumad detailid ei muuda inimesi vähem enesekasupüüdlikeks. Vaba turumajanduse tingimustes on naftahindadesse integreeritud kõigi turul tegutsejate informatsioon. Tänane hind on ühtlasi parima suunanäitaja homsele hinnale. Kui inimestel on oma raha mängus, siis on neil alati ainuüksi enesekasupüüdlikel põhjustel oluline olla võimalikult hästi informeeritud muutustest, mis võivad hinda üles või alla lükata.
Naftaajastu lõpp ei tule kiiresti ja katastroofiliselt vaid järkjärguliselt, paljude jaoks lausa märkamatult. Naftat kasutatakse mitmetes erinevates valdkondades ja mitmetel erinevatel eesmärkidel miljardite erinevate inimeste poolt, kelle tundlikkus nafta hinna suhtes sunnib neid, kas naftat vähem tarbima või leidma alternatiive. Mitmed alternatiivid on juba täna olemas, kuid naftaga on sarnaste eesmärkide saavutamine tänaste hindade juures sageli odavam. Kui alternatiiv muutub mõnes valdkonnas aga odavamaks, siis loobutakse nafta kasutamisest, mis omakorda vabastab mingi koguse tarbimisest, mis omakorda stabiliseerib hindasid.
Kõrgemate naftahindade juures muutub kasumlikumaks nafta tootmine keerulisemate ning kulukamate tehnoloogiliste lahendustega alustades kilomeetrite sügavuselt merepõhjast puurimisega ja lõpetades tõrvliivadest nafta eraldamisega. Mida kõrgem on nafta hind, seda suuremaks muutuvad tänu kasumliku kogumise võimalusele potentsiaalsed naftavarud ja seda mõjuvamaks (eelkõige rahaliselt) kujunevad ajendid uusi tehnoloogiaid välja töötada, mis võimaldavad omakorda kas kokkuhoidu või ligipääsu uutele varudele.
Nii nagu James Hamiltonil tekib ka minul järjekordsest katastroofilisest naftaajastu lõppu kuulutavat artiklit lugedes, et kui varsti on nafta sedavõrd väärtuslik, siis miks keegi rikkaks ei taha saada:
How could it be that there are billions and billions of easy dollars to be made, and nobody can be bothered to collect them? Unless you have a clear answer for that question, an economist at that point is going to ask whether you’re sure that you’ve got all the facts straight, that oil really is going to sell for $200 a barrel in just two years.
Kui midagi suudab naftaajastu lõpu saabumist leevendada ja üleminekut alternatiividel soodustada, siis on see just efektiivselt toimivad turud, mis suudavad läbi hindades sisalduva informatsiooni suunata enesekasupüüdlike indiviidide valikuid.
Samal teemal:
- The Future of Global Oil Supply: Understanding the Building Blocks (2009)
- 5 põhjust, miks naftahind lähi-aastatel langeb (2008)
- Nafta hinnast ja nafta ammendumisest – paanikata (2005)
August 2nd, 2010 at 12:25
Tänud lohutav lugemise eest! Kardan siiski, et olete jätnud arvestamata mõne asjaoluga. Turg ei allu taolise (majanduse toimimiseks vältimatu) toorme nappuse korral tavalisele turuloogikale. Nõudluse ja pakkumise vahekord mõjutab muidugi hinda, kuid hinnatõus ei muuda geoloogilistest asjaoludest tulenevat võimetust tootmismahtude suurendamiseks. Samuti ei saa tarbimist vähendada ilma, et tekiksid fataalsed tõrked meie majandusmudelis, mis vajab oma toimimiseks majanduskasvu. Tõepoolest, võimalik on võtta kasutusele toormeallikad ja tootmisviisid, milliste produkt on seni turustamiseks liiga kallis olnud. Kuid energia puhul astuvad siin vahele jäävusseadused. Inimene ja muud imetajad saavad oma energiabilansi jätkusuutlikuks, kui kulutavad ühe energiaühiku hankimiseks alla 0,8 ühiku. Tehnilise tsivilisatsiooni jaoks muutub energia-allikas kasutamiskõlbmatuks, kui 1 energiaühiku ammutamiseks tuleb kulutada rohkem kui 0,3/0,4 ühikut energiat. Naftaliivade töötlus, biokütuste tootmine ning muud analoogilised kütuseallikad on (vahemalt tänaseks tuntud tehnoloogiate baasil) seetõttu kasutud. Energia edasisel kallinemisel kaovad paratamatult ka senised kunstlikult kujundatud või doteeritud hinnasuhted neile kütustele. Olen viimased kuus aastat süvenenult seda temaatikat uurinud. Seni pole ma suutnud leida midagi, mis selle kümnendi keskpaigale järgnevaid perioode optimistlikuna oodata lubaks. Oleksin tänulik, kui millegile taolisele osutataks.
August 2nd, 2010 at 12:53
Üks majanduslik kontseptsioon on veel selle ja muud tulevikku puudutavate teemade puhul oluline: määramatus (uncertainty). Kuigi on teatud määral loogiline, et nafta hulk pidevalt väheneb, puudub kindlus selles osas millal see otsa saab ning kas enam ühtegi uut maardlat leida ei ole.
Kui need kes usuvad peak oil’i on kindlad, et naftat jääb järsku palju vähemaks ning hind plahvatuslikult kerkib siis nafta tootjad seda veendumust ei paista jagavat ning toodavad rõõmsalt madalama hinnaga edasi. Samas nad võivad isegi jagada peak oil’i uskujate veendumusi, aga nad ei ole kindlad selles. Sellise määramatuse juures tulebki teha ettevõtjalik otsus – kui palju toota?
Nafta hinnatõus järgmistel aastatel on täitsa võimalik aga kui riiklikult sellesse kriisi ei sekkuta (hinnakontrollidega) siis võime loota probleemi sujuvale lahenemisele.
August 2nd, 2010 at 15:29
Kahjuks jääb see jutt väga üldiseks, sest vastamata on küsimused
(1) Mida võib pidada ja mida mitte pidada katastroofiks?
(2) Kui kiire on kiire?
(3) ‘Paljudele märkamatult’ – kui palju on paljud?
Ilma kvantifitseerimata on see jutt loomulikult alati õige – inimesed elavad edasi (katastroofi järelikult ei ole?), protsess kestab aastaid (järelikult ei ole kiire) ning paljud miljardärid ei märka midagi.
Samas varusid teades võin kinnitada, et väide “Kõrgemate naftahindade juures muutub kasumlikumaks nafta tootmine keerulisemate ning kulukamate tehnoloogiliste lahendustega alustades kilomeetrite sügavuselt merepõhjast puurimisega ja lõpetades tõrvliivadest nafta eraldamisega” on juba ammu läbi analüüsitud ja kõikvõimalikesse stsenaariumidesse kaasatud.
Eks jälgime koos, mis järgmise 20 aasta jooksul toimub – ja siis võib ka uuesti 2010. aasta postituste üle arutleda.
August 2nd, 2010 at 17:48
Kaupo: Mida olulisem ja majanduse toimimiseks vältimatum on nafta, seda väärtuslikum ta on. Sa kirjutad, et toorme nappus ei allu tavalisele turuloogikale, kuid ei täpsusta, mis loogikale ta allub või miks turuloogika järsku lakkab toimimast. Kui pakkumises ei ole korrektsioon võimalik, siis tuleb ta vältimatult nõudmise poolelt.
Ja ikkagi, kui 10 või 20 aasta pärast on nafta sama väärtuslik kui kuld, siis miks ei ole ta hinda juba praegu kõrgem kui “geoloogilised asjaolud” on juba täna teada? Ma olen valmis enda seisukohta muutma ja enda eksimust tunnistama, kuid enne tahaks teada, miks inimeste ahnus juba täna naftahindasid olulisemalt kõrgemale ei suru.
Valdav enamus majanduskasvust (ligi 70%) tuleb arenenud riikidest juba praegu teenindussektorist samas kui energiakasutus vähendamine tootmises on samuti olnud majanduskasvu allikaks. Minu tagasihoidlik üldistus on, et enamus majanduskasvust pärineb pigem teadmistest ja nende rakendamisest võimalikult tõhusal ehk energiat säästval moel. Jah, moonutusi ja kõrvalkaldeid on, kuid see ei tähenda, et majanduskasvada ei saaks. Ei tasu alahinnata inimeste kohanemisvõimet.
Ma ei pistaks naftaliivasid ja biokütust samasse kasti, sest vastupidiselt naftaliivadest nafta eraldmisele on biokütuste tootmine üldjuhul subsideeritud tegevus, mis ei ole minu jaoks aksepteeritav enda paljude moonutuste tõttu. Mis puutub naftaliivadest nafta eraldamise energiakulukusse, siis pöördusin esimese asjana wikipedia artikli poole “oil sands”, kus on kirjas:
Approximately 1.0 – 1.25 gigajoule of energy is needed to extract a barrel of bitumen and upgrade it to synthetic crude. As of 2006, most of this is produced by burning natural gas. Since a barrel of oil equivalent is about 6.117 gigajoules, this extracts about 5 or 6 times as much energy as is consumed. Energy efficiency is expected to improve to 0.7 gigajoules of energy per barrel by 2015, giving an EROEI of about 9.
Kui sul on teisi andmeid, siis jaga neid julgelt ka teistega. Wikipedia ei ole täiuslik.
* * *
Erik: igati õigustatud küsimused, millele võiks ka konkreetsema mõõtme anda. Vähemalt proovida, vaadata, kas on võimalik mingite vastuvõetavate kitsendusteni jõuda.
(1) Katastroofiks võib pidada seda kui ootamatult kiire perioodi jooksul (näiteks aasta) tõuseb nafta hind näiteks 300 USD’ni barreli eest praeguse hinnataseme juures (USD väärtuse langemise jätaks kõrvale), mille tulemusena ei saa vaesemad ühiskonnad endale lubada maailmaturult nafta või selle saaduste ostmist oluliselt kõrgema hinnaga. Taoline olukord tingib tõsiseid probleeme probleeme alates kütuse puudusest transpordissektoris ja tõsiseid tõrkeid logistikas, mille tagajärjel inimeste elatustase langeks vähemalt 10-20%.
(2) Kiire on periood, kus pole võimalik piisavalt kiiresti teha kapitalinvesteeringuid uue olukorraga kohanemiseks (tarbimise vähendamisest üksi ei piisa) ehk soetada uusi seadmeid ega masinaid, sest neid kas pole või ei jõuta piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Üle öö ei juhtu tõenäoliselt midagi, kuid aasta või paar tunduvad märksa tõsisemalt võetavad. Minu hinnangul oleks see üpris kiire muutus. Ma pakun, et järgmise 20 aasta jooksul taolist perioodi ei tule.
(3) “Paljude jaoks märkamatult” on tõesti…riukalik sõnastus. Hästi peaks aga paljude alla liigituma bensiiniga enda autosid tankivad inimesed. Kui bensiinihind tõuseb aasta jooksul vähem kui 20% naftahinna tõusust tulenevatel põhjustel (jätaks esialgu aktsiiside tõstmise kõrvale), siis võiks see minu jaoks täita “paljudele märkamatu” kriteeriumi.
“…on juba ammu läbi analüüsitud ja kõikvõimalikesse stsenaariumidesse kaasatud.”
Kas oleks ülekohtune paluda viidet mõnele “kõikvõimalikule” stsenaariumile. Oleks huvitav teada, et kas tehnoloogiline progress pidurdub nende stsenaariumite kohaselt järgmiseks 20 aastaks ja mitte ainult naftatööstuses vaid ka kõigis nendes energeetika ja keemia valdkondades, mis kasutavad naftat olulise sisendina enda tootmisprotsessides. Muidu jääb jutt natuke üldiseks.
Mõned täpsustused veel. Nafta ja selle saaduste subsideerimisel pole mingit pistmist vaba turumajandusega vaid kõige lihtlabasemate hindade moonutamisega, mille tulemusena tarbitakse nafta rohkem kui tema tegelik turuhind võimaldaks. Ühtlasi on põhjust arvata, et nafta ja tema saaduste põletamise tagajärjel tekkivad negatiivseid välismõjusid ei väljendu nafta hinnas. Minu arvates on see piisav põhjus süsinikumaksu kehtsetamiseks, sest sunniks inimesi rohkem tähelepanu naftasaaduste tarbimisele pöörama.
August 4th, 2010 at 13:16
Erik, avaladasid Päevalehes just arvamusloo “Hea uus energiailm” (4.08.10).
Sa heidad minule ette üldsõnalisust, kuid ise oled vähemalt sama üldsõnaline ainult mitte blogis vaid üleriigilises ajalehes, kus taolised lipsatused on märksa vähem andestatavad. Sa kirjutad “mõistuspärase hinnaga kättesaadavatest fossiilkütuste varudest”, kuid ei anna isegi suurusjärkudest aimu.
Sa kirjutad, et toidu tootmisele ja transpordile kulub oluliselt rohkem energiat ja tood näiteks Hispaania tomatid Eestis, kuid sind ei näi huvitavat, et sarnase koguse tomatite kasvatamine Eestis oleks märksa energiakulukam kui nende transport siia, enamus aastast.
Fraas “arukas põlevkivi kasutamine” sunnib aga nentima, et ühe jaoks “arukas” ei pruugi seda sugugi olla teise jaoks.
Kas sa mitte ise ei kirjutanud, et ilma kvantifitseerimata on jutt alati õige? Või käis see ainult teiste kirjutatu kohta?
August 4th, 2010 at 13:55
Et siin mitte liiga pikalt argumenteerima hakata, pakuksin paar linki lugemiseks. Möönan, et kindlasti võib leida ka risti vastupidiseid seisukohti ja arvamusi. Reeglina kipuvad pessimistid siiski olema lihtsalt hästi informeeritud optimistid
))
http://www.ldeo.columbia.edu/~odland/Odland_PeakOilMgt_Dissertation.pdf
http://www.netl.doe.gov/publications/others/pdf/Oil_Peaking_NETL.pdf
http://www.hubbertpeak.com/hubbert/
August 4th, 2010 at 16:04
Tõsi ta on, et artikleid võib leida igasuguseid. Kuna Hubbert’i tipp ja kõver käivad mõlemast pikemast kirjutisest läbi, siis ma pakuks omalt poolt vastukaaluks kaks viidet:
The New Pessimism about Petroleum Resources: Debunking the Hubbert Model
http://www.gasresources.net/Lynch(Hubbert-Deffeyes).htm
Tegu on teadusajakirjas “Minerals & Energy – Raw Material Report” 2003, vol.18, nr.1 ilmunud artikliga, kuid vabaligipääsu koos teiste asjasse puutuvate artiklitega leiab siit:
http://www.gasresources.net/toc_PetEcon.htm
Kusjuures hubbertpeak.com on samuti avaldanud ühe Lynch’i kriitilisema kirjutise:
http://www.hubbertpeak.com/lynch/
Aga tänud viidete eest. Kindasti võimaldavad teemast sügavamalt huvitunutele mitmekülgsemat ettekujutust probleemidest ja nende olemusest saada ning tasakaalukamate järeldusteni jõuda.
Mis aga puutub pessimistidesse kui hästi informeeritud optimiste, siis tuli tahtmine viidata wikipedia “pessimism bias” lühikesele artiklile:
http://en.wikipedia.org/wiki/Pessimism_bias
August 4th, 2010 at 16:45
Miks turuloogika sisendenergia nappuses üles ütleb? Nagu Jüri ise märkis – kui korrektsioon on välistatud pakkumise poolelt, nagu antud juhul ilmne, siis peab see tulema nõudluse poolelt. Väljakujunenud majandusmudel koos oma infrastruktuuriga ei saaks aga nõudluse poolset korrektsiooni endale lubada, sest lakkaks toimimast. Sellise korrektsiooni piirangud dikteerivad termodünaamika seadused, sh ERoEI printsiip koos finantsmudeli toimimiseks mõõdapääsmatu vajadusega GDP pidevaks kasvuks. Biofüüsikaline majandusmudel paneb teoreetiliselt paika ka skaala, mille ulatuses saavad (majanduse toimimist kokku kukutamata) kõikuda energiasisendi väärtus GDP väärtuse suhtes ja seda suhet dikteeriv sisendenergia ERoEI suhe. Seega – turuloogika toimib vaid seni, kuni toimib business as usual. PeakOili kriisifaasi jõudmine tähendab paratamatult bau lõppu.
vt ka http://www.mdpi.com/1996-1073/2/1/25/pdf
August 4th, 2010 at 17:43
Kaupo, küsimus ei ole ju selles, et korrektsiooni ei tule. Tuleb küll, kuid nagu Erik juba täheldas, siis väga palju oleneb sellest, mida sellel all mõeldakse. Sa kirjutad: “Väljakujunenud majandusmudel koos oma infrastruktuuriga ei saaks aga nõudluse poolset korrektsiooni endale lubada, sest lakkaks toimimast”, kuid korrektsioon võib olla tilluke (0.1%? 1%? millest?!) ja majandusmudel ei lakka toimimast.
Termodünaamika seaduste mainime on kena, kuid ei anna veel aimu korrektsiooni suurusest või veel vähem sellest, mida sa majanduse kokku kukkumise all silmas pead. Mis finantsmudelist käib üldse jutt või mida sa selle all silmas pead jääb mulle samuti esialgu arusaamatuks.
Tõenäoliselt ei too diskussiooni selgust juurde ka “business as usual” või “kriisfaasist” kirjutamine. Sul võib täiesti õigus olla, sest ühe ebamäärase asja juhtumine võib tõesti põhjustada teise ebamäärase asja paratamatut lõppu.
Mis turuloogikat puudutab, siis mulle jääb segaseks, mis täpselt lakkab toimimast? Pakkumine ja nõudlus piiratud ressursside järgi kaob järsku? Turumajandus kui läbi suhteliste hindade toimiv tagasisidesüsteem ei kao ja mida vabamalt ning informatsiooni moonutamata lastakse süsteemil toimida, seda kiiremini saavad inimesed uue olukorraga kohaneda.
August 4th, 2010 at 23:26
Ei oska siin seepeale muud lisada, kui et soovitan siiski lugeda viidatud allikaid. Neis on temaatika üsna üksipulgi lahti seletatud. Jõudu selleks!
August 5th, 2010 at 13:26
Sinu viidatud kirjutised pole kaugeltki nii radikaalsed kui sinu enda väited ja seal pole kaugeltki kõik lahti seletatud, mida sa väidad. Äkki oleks ka sul endal põhjust viidatud kirjutisi uuesti lugeda või vähemalt enda kasutatud terminoloogiat kuidagi konkreetsemalt siduda teiste kasutatavaga? Mitemkülgsema vaate saamiseks jääb alati võimalus minu poolt viidatud artikleid lugeda.
Aga jõudu läheb alati tarvis.
August 13th, 2010 at 16:34
[...] avaldasin Cui Bono blogis postituse Miks naftaajastu ei lõppe kiirelt ega katastroofiliselt, mis ärgitas osasid lugejaid postitust ka kommenteerima. Üks küsimus, mis kommentaarides [...]
September 17th, 2010 at 15:48
[...] modelleerimise problemaatilisusele. Mulle jäi postitust lugedes mulje, et hiljuti kirjutatud Miks naftaajastu ei lõppe kiirelt ega katastroofiliselt on pärast seda uurimust natuke tugevamal alusel. Ja kui juba naftast juttu tuli, siis väide, et [...]