Majanduskasvu ulmeliselt lõplikest piiridest
1. October, 2009 by Jüri SaarKui Meelise majanduskasvu prognoose käsitlev postitus juhtis tähelepanu sellele, mida tähendab paar protsenti väiksem või suurem majanduskasv, siis Bryan Caplan ja Robin Hanson (mõlemad George Mason University majandusteadlased) arutlesid hiljuti kohati ulmeliseks minevates postitustes majanduskasvu absoluutsete piiride üle.
Diskusiooni tõmbas käima Robin Hanson, kes tuletas meelde, et viimaste aastasadade majanduskasv on osutunud võimalikuks paljuski tänu sellele, et inimkond on järjest rohkem looduse võimalusi ära kasutanud ja selle tulemusena on majanduskasv ületanud piisava hariduse ja oskustega inimeste peale kasvu. Taoline olukord võimaldab küll märksa kõrgemaid palkasid, kuid majanduskasv ei saa ilmselgelt samas tempos jätkuda kümneid tuhandeid aastaid. Mingil hetkel teame kõike, mis väärib aatomite ümber paigutamisest teadmist samas kui täiendavate aatomite kaasamisele seab piiri valguse kiirus.
Hanson spekuleerib, et praegune demograafiline olukord, kus sündimus on mitmetes arenenud riikides suremusest madalam, on ajutine nähtus, mis mõnesaja aastaga ilma sunnipõhiste piiranguteta, kaob. Eveolutsiooniline paljunemise ja konkureerimise instinkt lööb teravamalt välja ja see tähendab kiiremat rahvastiku juurdekasvu kui majanduskasv, mis surub oma korda ka sissetulekud ellujäämise piirile.
Bryan Caplan pakkus Hansoni nägemusele vastukaaluks, et majanduskasv võib jätkuda lõpmatult simulatsioonis, kus aatomid ei puutu teemasse. Kui inimesed on valmis väärtustama virtuaalseid hüvesid, siis ei saa aatomite puudus kõigi inimeste soovide rahuldamisel mingiks takistuseks.
Hanson vastas Caplanile postitusega, kus tõi välja mõned arvutused, mis väärivad eraldi välja toomist:
Today we have about ten billion people with an average income about twenty times subsistence level, and the world economy doubles roughly every fifteen years. If that growth rate continued for ten thousand years the total growth factor would be 10200 .
There are roughly 1057 atoms in our solar system, and about 1070 atoms in our galaxy, which holds most of the mass within a million light years. So even if we had access to all the matter within a million light years, to grow by a factor of 10200 , each atom would on average have to support an economy equivalent to 10140 people at today’s standard of living, or one person with a standard of living 10140 times higher, or some mix of these.
An economy that doubled every century for a million years would grow by a factor of 103010. To support this using the 1070 atoms found within a million light years, each atom would have to support an average of 102950 people at our living standard, one person with a standard 102950 times higher, or some mix of those extremes.
Vaatamata astronoomiliselt suurtele numbritele on tegu huvitav ja paljuski filosoofilise mõtteharjutusega. Hanson on üks nendest vähestest inimestest, kes on huvitatud ja suuteline spekuleerima inimkonna ülikauge tuleviku üle samas seades endale piiranguid, mis tulenevad loodusseadustest, millega tuleb ka meie kaugetel järglastel leppida.
Hanson on enda majanduskasvu tuleviku käsitlevad postitused kokku võtnud postituses This is the Dreamtime, mis on ühtlasi ka huvitavaks ja kompaktseks sissejuhatuseks Robin Hansoni tulevikunägemusele, kus innovatsioon on ennast ammendanud ja inimeste vajadus reaalsusele enesepettustega vastu sõdida on möödunud. Loomulikult ei saa taolises tulevikus “inimesed” enam olla sarnase välimusega grupp imetajaid.
Tags: bryan caplan, geroge mason, majanduskasv, robin hanson, simulatsioon, tulevik
