Leidsin juhuslikult raamatupoest Nobeli majanduspreemia laureaadi Douglass C. North-i teose “Institutsioonid, institutsiooniline muutus ja majandusedu” (Fontes 2004). Hinnaks oli vaid 25 krooni endise 224 krooni asemel. Kui selline allahindlus on korrektne signaal, siis nõudlus North-i tööde järgi on Eestis kaunis kesine. Samas oleks kasulik Northi raamatutega tutvuda mitte ainult majandusteadlastel, vaid ka enamikel sotsiaalteadlastel, majanduspoliitika kujundajatel ja paljudel teistel.

Kui Jüri postitus on majanduskasvu piiride kohta kauges tulevikus, siis North aitab meil mõista kui piiratud on olnud majanduskasv minevikus. Tema raamatus “Understanding the Process of Economic Change” (Princeton 2005) on tabel, mis näitab, et keskmise arenguriigi SKT elaniku kohta oli 1000 aastat tagasi natuke suurem kui SKT elaniku kohta keskmises arenenud riigis. Arenenud riigi keskmine oli 405 dollarit (1990. aasta dollarites). Samas arenguriigi keskmine oli 440 dollarit elaniku kohta. Alles 1820. aastal oli SKT arenenud riikides vaid kaks korda suurem kui arenguriikides. Keskmise arenenud riigi SKT oli elaniku kohta 1,130 dollarit. Keskmise arenguriigil oli see 573 dollarit. Tänapäeval on see vahe 7 kordne. 1998. aasta andmetel oli SKT elaniku kohta keskmises arenenud riigis 21, 470 dollarit. Samas keskmises arenguriigis oli see 3,102 dollarit.

Viimase 1000 aasta jooksul on vaid viimast 250 aastat iseloomustanud regulaarne majanduskasv. Nii arenenud kui ka arenguriigid on saanud rikkamaks absoluutses mõttes. Suhteliselt on vahe keskmise SKT puhul muidugi oluliselt suurenenud võrreldes ajaga kui need riigid olid võrdselt vaesed. Essees “Economic Performance Through Time” kirjutab North, et kui paigutada terve inimtsivilisatsiooni ajalugu 24 tunnilise kella peale, siis vaid viimased 35 minutit on tegemist ajaga, mil inimkond koges regulaarset majanduskasvu. Samuti 200 aastal sellest 250-nest piirdus majanduskasv peamiselt Euroopa maade ja endiste Briti kolooniatega.

Me oleme harjunud pidama majanduskasvu – isegi mitte iga kasvuprotsenti, vaid kiiret kasvu – paratamatuseks ning eeldame, et langusele järgneb tõus. North aitab meil mõista kui piiratud selline arusaam on vaadeldes tervet inimajalugu. Regulaarse majanduskasvu puhul on tegemist pigem erakordse, mitte regulaarse nähtusega. Samuti on lihtne sattuda olukorda, kus seda kasvu enam ei ole või pole nii palju kui me arvaksime, et peaks olema.

This entry was posted on Sunday, October 11th, 2009 at 15:59 and is filed under Meelis. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.