Ostrom omandireeglitest
14. October, 2009 by Meelis KitsingUudised ja kommentaarid Eesti ajakirjanduses sel aastal Nobeli majanduspreemia võitnud Elinor Ostromi teooriate kohta tekitavad vale mulje, et riiklik omand oleks parem kui eraomand. Oma klassikalises teoses “Governing the Commons: The Evolution of Institutions for Collective Action” (Cambridge University Press 1990) Indiana ülikooli politoloog Ostrom leiab, et kogukonnad suudavad teatud tingimustel hoolitseda efektiivselt loodusressursside eest kui nad saavad seda ise valitseda.
Riiklik sekkumine selliste ressursside valitsemisse ning nende erastamine ei vii nende säästlikuma kasutamiseni. Kogukonna sisesed evolutsiooniliselt kujunenud sotsiaalsed normid, mitte riigi poolne regulatsioon, aitavad kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Näiteks kogukond karistab neid liikmeid, kes püüavad nende ühisest järvest rohkem kala kui lubatud. Seega on tegemist tegemist alternatiivse variandiga teatud liiki ressursside haldamisel, millel on eelised nii eraomandi kui ka riikliku omandi ees.
Olen koos Charlie Schweik-iga (kelle doktoriväitekirja juhendaja oli Ostrom Indiana ülikoolis) kasutanud Ostromi teooriaid open source tarkvara projektide edu hindamisel. Sisuliselt on open source tarkvara puhul tegemist avaliku kauba loomisega, kus tarkvara arendajate kogukonna sotsiaalsed normid aitavad lahendada ühistegevuse dilemmasid. Selline tarkvara arendus- ja jaotusprotsess on erinev näiteks Microsofti poolt kasutavast mudelist, kus intellektuaalset omandit kiivalt kaitstakse. Samas ei saa väita, et üks nendest tarkvara arendamise ja jaotamise mudelitest oleks parem kui teine – mõlema puhul on nii oma vead kui ka head. Samuti Ostromi teooriad ei pruugi kehti kaupade puhul, kus tasuta kasutamist on kerge piirata ja kohtades, kus kohalikku isevalitsemise traditsiooni ei ole kujunenud.
Nii Ostrom kui ka selle aasta Nobeli preemia kaaslaureaat Oliver Williamson Kalifornia ülikoolist Berkley-st esindavad nagu ka mu eelmises postituses käsitletud Douglass C. North uusinstitutsionaalset traditsiooni majandus- ja sotsiaalteadustes. Nende panus on märkimisväärne, kuna nende teadustegevus väljub traditsioonilise majandusteaduse piiridest ning on tihedalt seotud nii politoloogia kui ka õigusteadusega. Economist on sel teemal pikemalt kirjutanud. See erinevus tuleb eriti hästi välja metodoloogias, millest kirjutab Paul Romer. Erinevalt paljudest majandusteadlastest, kes oma kontorist ei lahku, teeb Ostrom field research-i vaadeldes kohapeal uurimisobjektiks olevate kogukondade tegevust.
October 14th, 2009 at 15:04
Hea näide Ostromi valesti mõistmisest tänases Postimehes: alapealkirjaga Eraomanik on halb peremees
October 14th, 2009 at 17:04
Jah, see artikkel oli selle postituse “inspiratsiooniks”. Lisaks veel muidugi ETV Aktuaalse Kaamera kajastus Ostromi Nobeli kohta esmaspäeval. Selle PM loo puhul on kummaline see, et isegi artikli teine osa, mis sisaldab Reiljani kommentaare ei sobi selle pealkirja ja artikli esimese osaga.
October 15th, 2009 at 12:36
Jüri kirjutas ka oma blogis nii Ostromist kui Williamsonist ning Peter Klein kirjutas Mises.org blogis ülevaate Williamsonist Austria koolkonna perspektiivist.
October 17th, 2009 at 13:20
Thnx. Jüri Sepp on avaldanud ka pikema artikli Williamsonist ja Ostromist http://www.e24.ee/?id=176247
Kleini lugu on huvitav. Mis puudutab austria traditsiooni, siis on nii Ostromi kui ka Williamsoni puhul kindlasti seos Hayeki 1945 aasta American Economic Review-s avaldatud artikliga The Use of Knowledge in Society http://www.econlib.org/library/Essays/hykKnw1.html , kus ta kirjutab lokaliseeritud teadmistest ja ebaperfektse infost. Williamson vaatleb sellega seonduvat firma tasemel. Ostromi jaoks on kohalikud teadmised olulised looduressursside haldamisel.
October 18th, 2009 at 11:25
Chris Caldwell on kirjutanud eilses Financial Times-is ka Ostromist ning toob esile asju, mida mainisin: “She is more attuned to the different kinds of rights that exist in a commons – she focuses on access, withdrawal, management, exclusion and alienation. In her eyes, many commons have a latent regulability that can be exploited by stakeholders. The problem of regulating commons, of course, remains riddled with ambiguities. The Nobel committee praises Ms Ostrom for discovering that better results are obtained when “the right of users to self-organise is clearly recognised by outside authorities” – but this is a hint that it is harder to do without outside rule-making than first meets the eye. As Ms Ostrom’s theories gain more attention from the public, people will figure out whether hers is a conceptual breakthrough or just a more sensitive application of the old tools of privatisation and regulation. But if they have taken us out from under the shadow of “The Tragedy of the Commons”, they are already a step forward.” http://www.ft.com/cms/s/0/425ca4f0-ba9a-11de-9dd7-00144feab49a.html